Kohtla-Nõmme tuntuim vaatamisväärsus asub aadressil Jaama 100. Seal, kus 64 aastat kaevandati põlevkivi, tegutseb nüüd Eesti Kaevandusmuuseum – maa-alune ja maapealne kaevandus-muuseumikompleks ning suusaspordikeskus. Selles loos vaatame, kuidas Kohtla kaevandus tekkis, miks see suleti ja mida saab muuseumis täna teha. Kõik faktid pärinevad loo lõpus toodud allikatest.
Põlevkivi – Eesti tähtsaim maavara
Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim, mille orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest. Eesti põlevkivi spetsiifiline nimetus on kukersiit ning see on Eesti tähtsaim maavara. Nimi kukersiit tuleb Kohtla kandi naabruses asunud Kukruse mõisa saksakeelsest nimest Kuckers – just seal hakati 1870. aastatel põlevkivi kaevandama ja kasutama.
Põlevkivi on maailmas laialt levinud, kuid jääb kütteväärtuse poolest naftale ja kivisöele alla. Suured varud on lisaks Eestile näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal; maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s.
Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,9–11,3 MJ/kg. Utmisel saadakse sellest rohkesti õli, lisaks gaasi ja muid keemiatööstuse tooraineid. Eestis on läbi aegade kaevandatud kokku umbes 1,2 miljardit tonni põlevkivi ning olemasolevaid varusid hinnatakse 4,6 miljardi tonni peale, millest kaevandatavaks loetakse miljard tonni.
Kuidas sündis Kohtla-Nõmme
Kohtla küla on Odri nime all kirjas juba Taani hindamisraamatus. Pärast Vabadussõda jagati Kohtla mõisa maad taludeks ja küla kõrvale tekkis Kohtla asundus. Pöördepunkt saabus 1931. aastal, kui Suurbritannia firma New Consolidated Gold Fields Ltd. rajas Kohtla raudteejaamast paar kilomeetrit lääne poole Kohtla õlivabriku. Et põlevkivi ei peaks kaugelt vedama, rajati lähedusse kõigepealt karjäär ja 1937. aastal ka Kohtla kaevandus.
Koos vabrikuga rajasid inglased Roodu küla ja Kohtla mõisa vahele töölisasula, mida kutsuti Roodu-Nõmmeks. Töölisasula ja karjääri vahele rajati õlivabriku inglasest direktori William Dunni algatusel Eesti esimene golfiväljak. Tööstuse tulek vallandas kinnisvara- ja ehitusbuumi: lisaks töölismajadele ehitati era- ja üürimaju.
12. augustil 1941, kui Saksa väed lähenesid, põletati peaaegu kogu asula maha ja õlivabrik lasti õhku. Saksa okupatsiooni ajal rajati Kohtla-Nõmmele Vaivara koonduslaagri harulaager. Asula ehitati kiiresti uuesti üles ja sai pärast sõda nimeks Kohtla-Nõmme. Sellest kujunes ainuke põlevkivitööstusasula, mille rahvastikus domineerisid eestlased, ning Kohtla-Nõmme rahvamajast sai piirkonna eestikeelse kultuurielu kese.
Kohtla kaevandus 1937–2001
Kohtla kaevandus oli omalaadne selle poolest, et seal toimus üheaegselt nii allmaa- kui ka pealmaakaevandamine. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist kujundati riigiettevõte Eesti Põlevkivi 1996. aastal ümber aktsiaseltsiks ning 1997. aastal moodustati 14 tütarettevõtet, nende seas AS Kohtla Kaevandus.
Kaevandus suleti 1. aprillil 2001. Sulgemise põhjuseks olid põlevkivi nõudluse vähenemine ja vajadus muuta kontserni tootmistegevust tõhusamaks. Kohtla oli viimane vanal kombainilaava tehnoloogial tegutsenud kaevandus. Tasub teada, et sõjaeelset, inglaste asutatud Kohtla kaevandust ei tohi segi ajada tänasele Kohtla-Järvele rajatud Riigi Põlevkivitööstuse kaevandusega, mida kutsuti Kohtla mõisa maadel asumise tõttu samuti Kohtla kaevanduseks.
Kaevandusest muuseumiks
Mahajäetud Kohtla kaevandus kohandati Kohtla kaevanduspark-muuseumiks, mis nimetati hiljem Eesti Kaevandusmuuseumiks. Alates 2018. aastast juhib muuseumi Etti Kagarov, kes oli aastatel 2003–2014 Kohtla vallavanem. Muuseum pakub interaktiivseid näitusi, seiklusi maa all, õppekäike koolidele ning meeskonnasündmusi ja seminare.
Muuseumi kodulehel saab teha ka virtuaaltuuri. Lisaks püsiekspositsioonile toimuvad seal ajutised näitused, näiteks Joonas Sillati droonifotode näitus „Taevased mustrid: Ida-Virumaa uus perspektiiv“, ning MTÜ Kultuurikaevandus on korraldanud muuseumi territooriumil talvist tantsupidu Kohtla-Nõmme Talvepilgar. Nii on endisest tööstusalast saanud koht, kus kohtuvad ajalugu, kultuur ja sport.
Üks populaarsemaid elamusi on safari kaevandusmaastikul: maasturiretk endises Aidu põlevkivikarjääris, mis on nüüdseks pooleldi metsaga ja pooleldi paekiviväljadega kattunud. Teekond viib läbi kraavide, metsasihtide ja raske tehismaastiku, mööda tippe, tehisjärvi ja karjäärikanjoneid, ning matka jooksul räägitakse energia, kaevanduste ja keskkonna teemadel. Aidu karjäärist lähemalt kirjutasime loos Kohtla kandi lähiümbruse vaatamisväärsustest.
Aktiivne puhkus muuseumi ümber
Muuseumi territooriumist on saanud ka vabaajakeskus. Seal on:
- 1,6 kilomeetri pikkune ja 3 meetri laiune rulluisurada, mis sobib ka jalgratturitele ja kepikõndijatele;
- ümber kaevanduse rajatud 9 korviga discgolfirada, mis sobib ka algajatele;
- jõulinnak, mis on avatud iga päev kella 9.00–21.00, ja rulapark;
- aherainepuistangutele rajatud talvekeskus, kus lumerohkuse korral on tuubinõlv ja suusarajad;
- Penijõe–Aegviidu–Kauksi matkarada, mis on 614 km pikk ning läbib kuut maakonda ja kahte rahvusparki.
Talvekeskuse kasutamine sõltub lumest, seega tasub enne sõitu ilm üle vaadata – nõuandeid leiad meie loost Kohtla kant aastaringselt.
Kohtla-Nõmme muud tähised
Kaevandusajalugu on Kohtla-Nõmmel näha ka tänavanimedes, nagu Kaevurite puiestee, Juurdeveo tänav ja Tuhamäe. 1984. aastal alustas asulas tööd Kohtla-Järve raadio- ja televisioonisaatejaam, mille mast on 247 meetrit kõrge ja mis on ümbruskonnas kaugele näha.
Kohtla-Nõmmega on seotud mitu tuntud inimest: siin on sündinud kirikuloolane Riho Altnurme, asula oli kunstniku ja luuletaja Hilda-Elisabeth Saaremäe kauaaegne kodu ning siit on pärit näitleja ja poliitik Üllar Saaremäe, maadleja ja maadluskohtunik Hants Hint ning näitleja Hanna Allsaar. Naabruses asuvast Kohtla külast pärineb maletaja Lembit Oll.
Praktiline info
Kohtla-Nõmme asub maakonnakeskusest Jõhvist 18 kilomeetri ja Kohtla-Järve linna keskusest 10 kilomeetri kaugusel. Alates 16. detsembrist 2014 peatuvad Tallinna–Narva liini reisirongid Kohtla-Nõmme raudteepeatuses asula põhjaküljel, nii et muuseumisse saab ka rongiga. Muuseum palub külastus enne tulekut broneerida. Haldusreformide järel kuulub Kohtla-Nõmme alev alates 2025. aastast Jõhvi valda.
Kaevandusmuuseumi külastus annab hea ülevaate sellest, kuidas põlevkivi kujundas kogu Kohtla kandi – alates küla- ja mõisamaastikust kuni tänaste Kohtla-Nõmme ja Kohtla-Järve asulateni.
