Selle blogi nimi viitab Kohtla vallale, kuid omavalitsusena Kohtla valda enam ei ole. 2017. aastal liideti see Toila vallaga ja 2025. aastal ühines Toila vald omakorda Jõhviga. Külad, mõisad ja kohanimed on aga alles. Selles loos anname allikatele tuginedes ülevaate, mis Kohtla vald oli, kuidas see kujunes ja kuhu selle külad tänapäeval kuuluvad.
Seitseteist küla
Kohtla vallas oli 17 küla: Amula, Järve, Kaasikaia, Kaasikvälja, Kabelimetsa, Kohtla, Kukruse, Mõisamaa, Ontika, Paate, Peeri, Roodu, Saka, Servaääre, Täkumetsa, Valaste ja Vitsiku. Elanikest oli eestlasi 54%. Aastatel 2003–2014 oli vallavanem Etti Kagarov ning alates 2014. aastast Hannes Lumiste.
Vallas asusid piirkonna tuntumad loodusobjektid: Valaste juga, Ontika ja Saka pankrannik ning osa Ontika maastikukaitsealast. Neist kirjutasime lähemalt loos Kohtla kandi pankrannikust.
Kohtla küla – Odri 1241
Kohtla küla on kirjas juba Taani hindamisraamatus aastast 1241. Siis kandis see nime Odri ning oli oma 18 adramaaga tänapäeva Ida-Virumaa suurimate külade seas. 1805. aasta Eestimaa kubermangu kaardil on Kohtla (Odri) suuruseks märgitud 40 majapidamist ning 19. sajandi keskel vahetus nimi Odri Kohtla vastu. Tänapäeval kutsutakse küla ka Kohtla-Vanakülaks või lihtsalt Vanakülaks.
Kohtlast on leitud mitu hinnalist aardeleidu, küla ja jaama vahelt kuivanud allikas koos hulga ohverdustega ning rauasulatuskoht. Naaberkülas Kukrusel leiti 2009. aastal Tallinna–Narva maantee ehitamisel 12.–13. sajandisse dateeritud kalmistu, kus oli umbes 50 inimese matused; 2017. aastal tunnistati see kultuurimälestiseks.
Mõisad: Kohtla, Kukruse ja Saka
Kohtla mõisa on esmamainitud 1419. aastal ja see on vanim pidevalt eksisteerinud mõis kogu Jõhvi kihelkonnas. Mõis rajati arvatavasti selleks, et paremini majandada Lodede suguvõsa ulatuslikke maavaldusi. 1750. aastal ostis mõisa 13 000 riigitaalri eest Otto Magnus von Stackelberg. Tema poeg sai 1775. aastal krahvitiitli ja kuna Stackelbergide peamõis asus Püssis, hakkas Kohtla rahvas teda kutsuma lihtsalt „Püssi krahviks“. 1921. aastal jagati mõisa maad kruntideks.
Kukruse mõisa on esmamainitud 1453. aastal. 1762. aastast kuulus see Tollidele ja 1780. aastast oli see suguvõsa mittemüüdav fideikomissmõis. Mõisaga on seotud polaaruurija Eduard von Toll, kes hukkus 1902. aastal Põhja-Jäämere ekspeditsioonil. 1870. aastatel hakati Kukrusel kaevandama põlevkivi ja mõisa nime järgi sai Eesti põlevkivi nimeks kukersiit.
Saka mõis kuulus Lüganuse kihelkonda. Maad kinkis 1626. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolf Aberdeenist pärit Jürgen Leslie’le, hiljem olid omanikeks Wrangellid ja Löwis of Menarid. Säilinud härrastemaja ehitati aastatel 1862–1864 ning mõisas on baltisakslaste ümberasumist meenutav mälestusmärk.
Kihelkonnad ja vallad 19. sajandil
Ajalooliselt jäi Kohtla kant kahe kihelkonna piirile. Kohtla ja Kukruse kuulusid Jõhvi kihelkonda, Saka aga Lüganuse kihelkonda. Perekonnanimede panemise ajal sai Kohtla mõisavallas perekonnanime 75 peret, Kukruse mõisavallas 40 ja Ontika mõisavallas 34 peret. 1866. aastast tegutses Jõhvi kihelkonnas Kohtla vald; 1892. aastal liideti Saka vald Järve vallaga ja Kukruse samuti Järve vallaga ning 1894. aastal liideti Kohtla vallaga endised Ereda ja Kiikla vallad. Piirkonna kirikutest kirjutasime loos Kohtla kandi kirikud.
Tööstus muudab maastikku
Kohtla raudteejaam rajati 1876. aastal Tallinna–Narva raudtee äärde. 1920. aastal avati Kukruse külas põlevkivi allmaakaevandus ja 1930. aastatel tõid inglased Kohtlasse õlivabriku ja kaevanduse. Nendest kasvasid välja Kohtla-Nõmme ja Kohtla-Järve. Kohtla-Järve sai linnaõigused 15. juunil 1946 ning 1959. aastal liideti sellega ka Kohtla ja Kukruse alev. Kohtla-Nõmme alevvalla staatus kinnitati 1993. aastal.
Haldusreformid 2017 ja 2025
2017. aasta haldusreformi käigus ühinesid Kohtla vald, Kohtla-Nõmme alev ja senine Toila vald uueks Toila vallaks, mille vallavanem oli Eve East. Juba siis kaaluti ka Jõhviga liitumist, kuid läbirääkimised edu ei toonud. 2022. aastal alustasid Jõhvi ja Toila vald uuesti ühinemiskõnelusi, 18. detsembril 2024 kiitsid mõlemad volikogud ühinemise heaks ning 28. novembril 2025 moodustati uus Jõhvi vald.
Vahepealses Toila vallas oli üks alev (Kohtla-Nõmme), kaks alevikku (Toila ja Voka) ja 27 küla. Toila valla viimane vallavanem Eve East on nüüd Jõhvi vallavolikogu aseesimees; volikogu esimees on alates 2. detsembrist 2025 Maris Toomel ja volikogus on 21 liiget.
Uue Jõhvi valla pindala on 390 km² ja 2026. aasta seisuga elab seal 15 432 inimest. Vallas on üks linn (Jõhvi), üks alev (Kohtla-Nõmme), kolm alevikku ja 38 küla – nende hulgas kõik endise Kohtla valla külad. Vallavanem on alates 9. detsembrist 2025 Vallo Reimaa.
Kogukond ja oma otsused
Väikese omavalitsusena pidi Kohtla vald tegema keerulisi otsuseid ka oma tuntuima vaatamisväärsuse üle. Valaste joa vaateplatvorm valmis 1999. aastal pärast 1997. aasta arhitektuurikonkurssi, mille võitis Ilmo Liive. Kui suurvesi 2010. aastal platvormi vundamendi ümbert pinnase ära uhtus, suleti platvorm ja Kohtla vald otsustas selle algul lammutada. Sügiseks lammutamise plaanist loobuti ning hakati kavandama trepistiku pikendamist mererannani, kuid 2011. aastaks valminud projekti takistas Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri.
Külaelu keskusteks on rahvamajad. Sakal on rahvamaja koos raamatukogu ja avaliku internetipunktiga ning endises mõisahoones tegutseb hotell. Kohtla-Nõmme rahvamajast kujunes juba nõukogude ajal piirkonna eestikeelse kultuurielu kese.
Mis jääb alles
Kuigi Kohtla valda kaardil enam ei ole, elab nimi edasi Kohtla külas, Kohtla-Nõmme alevis, Kohtla-Järve linnas ja Kohtla jões. Kohtla-Nõmme Kool, Eesti Kaevandusmuuseum ja Saka mõis hoiavad piirkonna identiteeti ning kohtlavv.ee jätkab selle kandi lugude jutustamist – olgu jutt pankrannikust, mõisatest või kaevandusajaloost.
Allikad
- Vikipeedia: Kohtla vald
- Vikipeedia: Kohtla
- Vikipeedia: Kohtla mõis
- Vikipeedia: Kukruse mõis
- Vikipeedia: Kukruse
- Vikipeedia: Saka mõis
- Vikipeedia: Jõhvi kihelkond
- Vikipeedia: Lüganuse kihelkond
- Vikipeedia: Kohtla-Järve
- Vikipeedia: Kohtla-Nõmme
- Vikipeedia: Kohtla raudteejaam
- Vikipeedia: Toila vald
- Vikipeedia: Jõhvi vald
