Selle blogi nimi viitab Kohtla vallale, kuid omavalitsusena Kohtla valda enam ei ole. 2017. aastal liideti see Toila vallaga ja 2025. aastal ühines Toila vald omakorda Jõhviga. Külad, mõisad ja kohanimed on aga alles. Selles loos anname allikatele tuginedes ülevaate, mis Kohtla vald oli, kuidas see kujunes ja kuhu selle külad tänapäeval kuuluvad. Seitseteist küla Kohtla vallas oli 17 küla: Amula, Järve, Kaasikaia, Kaasikvälja, Kabelimetsa, Kohtla, Kukruse, Mõisamaa, Ontika, Paate, Peeri, Roodu, Saka, Servaääre, Täkumetsa, Valaste ja Vitsiku. Elanikest oli eestlasi 54%. Aastatel 2003–2014 oli vallavanem Etti Kagarov ning alates 2014. aastast Hannes Lumiste. Vallas asusid piirkonna tuntumad loodusobjektid: Valaste…
-
-
Endine Kohtla vald jäi ajalooliselt kahe kihelkonna piirile: suurem osa alast kuulus Jõhvi kihelkonda, osa Kohtla ja Kohtla-Nõmme alast aga Lüganuse kihelkonda. Seetõttu käisid Kohtla, Kukruse ja Saka inimesed sajandeid kirikus kas Jõhvis või Lüganusel. Tutvustame piirkonna olulisemaid pühakodasid. Jõhvi Mihkli kirik Jõhvi Mihkli kirik on peaingel Miikaelile pühitsetud kindluskirik, mida on esmamainitud 1364. aastal seoses venelaste rüüsteretkedega, seega rajati see arvatavasti 14. sajandi keskel. Kirik ehitati kindluskirikuna ja seda ümbritses vallikraav. See on Eesti suurim ühelööviline kirik: sisemõõtmed on 35,15 × 13,85 m ja pindala 485 m². 16. sajandi esimesel poolel ehitati kirik tulirelvade ajastuks ümber ning lisati sale…
-
Vasalemma külamuuseum asub Vasalemma alevikus, Harjumaal. Muuseum tutvustab piirkonna ajalugu ja kultuuri. See on koht, kus nеtеb mеnе rikka vаhеrеd lеksti aasticy. Muuseum avati 2010. aastal. Muuseumi ülesehitus Muuseum asub endises koolimajas. Hoone on renoveeritud ja säilitab oma ajaloolise ilme. Ruume kasutatakse eksponaatide väljapanekuks ja kultuuriürituste korraldamiseks. Muuseumis on avatud ka koht külastajatele, kus nad saavad nautida rahulikku atmosfääri. Eksponaadid ja näitused Muuseumis on mitmeid eksponaate, mis tutvustavad Vasalemma ajalugu. Näiteks on seal kohalike inimeste tööriistad ja kodused esemed. Samuti on muuseumis ajaloosündmuste kirjeldused. Külastajad saavad tutvuda fotode ja dokumentidega eri ajalooteemade kohta. Hariduslikud tegevused Muuseum korraldab õpetlikke tegevusi. Kooliõpilased…
-
Kallaste vanausuliste juured Kallaste linn asub Peipsi järve läänekaldal ja on tuntud oma vanausuliste kogukonna poolest. Vanausulised on Vene Õigeusu Kiriku liikmed, kes ei aktsepteerinud 17. sajandil toimunud kirikureforme. Nad eelistasid jääda enda vanadele traditsioonidele truuks. Kallastesse asusid nad elama 18. sajandil ning nad mängisid olulist rolli Kallaste kogukonna arengus. Mis teeb Kallaste kogukonna eriliseks on nende püsivus ja kindlameelsus oma traditsioonide hoidmisel läbi aastasadade. Kallaste vanausuliste kultuur ja eluviis Vanausuliste kultuur on tihedalt seotud nende religioossete veendumustega. On palju traditsioone, kombeid ja tseremooniaid, mis on ainulaadsed sellele kogukonnale. Nende usulised teenistused toimuvad vanavene keeles ning kirik on nende sotsiaalse…
-
Mis on Tarvastu pärandkultuur? Tarvastu asub Viljandimaal ning on teada oma rikka pärandkultuuri poolest. Pärandkultuuri mõiste alla kuuluvad nii materiaalne pärand (hooned, esemed jms) kui ka immateriaalne pärand (folkloor, traditsioonid jms). Tarvastu mõisakultuur Üks märgilisemaid ajaloolisi monumente on kindlasti Tarvastu mõis, mis annab aimu vallakultuuri varasemast arengutasemest. Mõis ei ole ainult ehitus, see on kultuurilise identiteedi väljendus ja kohalike inimeste minevikuga tihedalt seotud. Traditsiooniline käsitöö Tarvastu käsitöötraditsioonid mängivad suurt osa kohalikus pärandkultuuris. Kootud rahvuslikud esemed, puutöö, keraamika ja kudumid on tänaseks saanud oluliseks osaks kohalikust elust. Folkloor ja laulupidud Folkloor on jõud, mis hoiab elus inimeste vaimset pärandiavara. Tarvastu on…
-
Helme kalmistu on Eesti ajalooline paik, mille juured ulatuvad sügavale minevikku. Kalmistu asub Helme külas Valgamaal, olles väike, kuid oluline osa Eesti kultuuripärandist. Kalmistu Ajaloost Helme kalmistu oli algselt tuntud kui Helme kiriku kalmistu ja on üks vanimaid suuremaid perekonnakalmistuid Eestis. Selle ajalugu ulatub tagasi keskaega, mil 13. sajandil hakati kalmistul matmisi läbi viima. Kalmistu on sajandite jooksul näinud palju muutusi. Siit leiate võimaluse tutvuda selle kalmistu rikka ajalooga ning mõista paremini ajalugu ja kultuuri, milles ta mängis olulist rolli. Siin on rohkem teavet, mida teada Helme kiriku kalmistust võib saada. Kalmistu Arhitektuur Helme kalmistu silmapaistev osa on tema arhitektuur.…